top of page
Avalik kiri vastuseks Äripäeva ja Marat Kasparovi laimukampaaniale

Kahjuks on viimastel kuudel nii Change’i kui ka isiklikult minu, Kristjan Kangro, kohta esitatud otseselt valesid faktiväiteid ja antud ebakohaseid hinnanguid. Tegemist ei ole lihtsalt ebameeldiva ja vaenuliku avaldamisega, vaid sellise laimukampaaniaga tekitatakse Change’le ning investoritele varalist kahju. Minule isiklikult veel ka mittevaralist kahju. Seetõttu soovin jagada enda poolseid selgitusi. 

 

Selguse huvides märgin, et nii Change kui mina oleme esitanud laimu levitava Äripäeva ja Marat Kasparovi vastu nõudekirjad ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste hinnangute kustutamiseks ning hetkel analüüsime oma järgmisi samme. 

 

Milles siis seisneb Äripäeva laimukampaania Change’i ja minu vastu? Alustame veidi varasemast perioodist.  

 

2021. aasta Äripäeva artikkel 

 

2021. aasta septembrikuus avaldas Äripäev artikli „Krüptomiljonär kavaldab kinnisvaraga ning pelgab inimröövi“. Artikliga sooviti lugejas tekitada arusaam, et Kristjan Kangro on Change’i rahadega omandanud endale villa Tallinnas, mis maksis 3,7 miljonit eurot ning teinud 2020. aastal teisi „kahtlusi äratavaid“ kinnisvaratehinguid. „Kahtlusi äratavateks“ tehinguteks olid artikli kohaselt isikliku kinnisvara müük endale kuuluvale äriühingule, mis ei puuduta kuidagi Change’i, ning teiseks ühe korteri müük Kristjan Kangro poolt Change’i tütarühingule, mis selle peatselt ka edasi müüs. 

 

Äripäev on hiljem oma artiklit muutnud. Parandatud on nii artikli pealkirja – uueks pealkirjaks sai „Krüptomiljonäri kinnisvaratehingud äratasid tähelepanu“ – ning lisatud selgitused, et Äripäevale on esitatud tõendid, mis näitavad, et Kristjan Kangro soetatud kinnisvara on ostetud pangalaenu ja kolmanda ettevõtte käest saadud laenuga. Seega avaldas Äripäev juba 2021. aastal otseselt valesid väiteid ja nendele tuginedes andis ebakohaseid hinnanguid. See oli Äripäeva poolne nö esimene laimukampaania episood, mille eesmärk oli täielikult arusaamatu. 

 

Kahjuks ei ole võimalik avaldada konkreetset „Tallinna villa“ ostuhinda, kuna sellisel juhul avaldaksime konfidentsiaalset infot antud kinnisasja müüja varalise seisu kohta. Küll aga saan öelda nii palju, et tegelik hind oli umbes poole võrra vähem Äripäeva poolt kirjutatud hinnast. 

 

Mis puudutab aga minu poolt 2020. aasta suvel korteri müüki Change’i tütarühingule, mis peatselt selle edasi müüdi, siis nagu artiklis ka viidatud, teenis Change’i tütarühing sellest tehingust ka väikese kasumi. See oli seotud valuutakursi muutusest ning tegelik hind eurodes oli täpselt sama, mistõttu kindlasti Change ega tema investorid mingit kahju ei saanud. Vaadates täna sellele tehingule tagasi, siis tõden, et oleks olnud ka muid viise selle tegemiseks, kuid fakt on see, et sellega ei kaasnenud ei Change'le ega selle investoritele mistahes negatiivset mõju. Veelgi enam, antud korteri tehing tehti 2020. aasta suvel ning Change kaasas investoritelt raha alles 2021. aasta kevadel, mistõttu Äripäeva viited investorite poolt investeeritud rahade kasutamise kohta on igal juhul pahatahtlikud. 

 

Change on olnud auditeeritav ettevõte, mistõttu ka kõik seotud isikutega tehtud tehingud on nö erilise luubi all. Kui midagi oleks valesti, juhiksid audiitorid ka sellele tähelepanu (tehes märkuse). Seda pole kordagi olnud ja kõik need tehingud on audiitorite poolt aktsepteeritud. 

 

Nagu olen juba varasemalt ka Change’i blogipostituses kommenteerinud, siis minu source of funds, mille eest olen omandanud kinnisvara, on tulnud läbi Change’i osade võõrandamise. Nimelt olen isiklikult Funderbeam platvormi vahendusel 2020. aasta lõpus müünud Change’i osakuid kogumahus ca 1% ning 2021. aastal müünud kolmandatele isikutele läbi enda ettevõtte (mille läbi oman Change’i osalust) Change osalust ca 2-3%. Seda on mh kirjutanud ka Äripäev oma 16.03.2023 avaldatud artiklis, kuid täpsemalt sellest artiklist juba allpool. 

 

Miks ma praegu pean vajalikuks 2021. aasta artiklist uuesti rääkida, on see, et 2021. aasta septembrikuus avaldatud artikkel tekitas Change’ile ja investoritele olulist varalist kahju, kuivõrd selle avaldamisega on otseses põhjuslikus seoses Change’i turuväärtuse järsk langus. Äripäeva 2021. aasta septembrikuu artikli avaldamise järgselt kaotas Change enda väärtuses mitmekümneid miljoneid. 

 

Kahjuks ei ole Äripäev aastatega oma käitumismustrit muutnud ning 2023. aastal jätkati oma arusaamatu eesmärgiga laimukampaaniaga. 

 

2023. aasta Äripäeva artiklid ja podcast 

 

Enne konkreetsete artiklite kommenteerimist soovin kirjeldada, kuidas Äripäeva 2022. aasta ajakirjanikuks valitud Pille Ivask oma igapäevatöös neljandat võimu realiseerib. 

 

Märtsikuu keskel saatis ajakirjanik Pille Ivask mulle e-kirja ning soovis vastuseid enam kui kümnele kaootilisena näivatele küsimustele alates korterite müügist kuni minu pereliikmete tegemisteni välja. Uurisime seejärel, et millest küsimused on tekkinud (ehk mis on teemapüstitus) ning mis väidetele peame vastama. Selles osas selgitusi kahjuks ei antud ning öeldi, et kui vastuseid ei saada, siis avaldatakse artikkel ilma Change’i poolsete kommentaarideta ning need lisatakse artiklile hiljem juurde.  

 

Teisisõnu oli ajakirjanikul juba artikkel valmis kirjutatud ning vastamiseks ebamõistlikult lühike aeg. Kuna Äripäevaga oli meil negatiivne kogemus juba 2021. aastast, siis soovides järjekordse vale avaldamist vältida, panime kiired vastused kokku ja saatsime Äripäevale koos palvega täiendavalt selgitada artikli teemapüsitust ja väited, millele peame vastama ehk mida nad kavatsevad avaldama hakata. Samuti palusime Pille Ivaskil saata meile artikkel enne selle avaldamist, et saaksime esitada vastuväiteid ja vältida vale avaldamist. Kahjuks ei selgitatud meile jätkuvalt teemapüsitust ning ei võimaldatud tutvuda ka artikliga. 

 

Sellest sündiski Pille Ivaski esimene artikkel, mis avaldati 16.03.2023 pealkirjaga„ Luksuskinnisvara vahetas omanikku: Change’i juht ja tema lähisugulane vangerdasid varaga“. 28.03.2023 parandas Äripäev artiklit, muutes pealkirja ning ka artikli sisu selliselt, et püütakse jätta muljet nagu sõna „vangerdama“ kasutamise eesmärk ei olnud näidata artiklis toodud väiteid eriliselt negatiivses võtmes. 

 

Seejärel avaldas Äripäev 29.03.2023 artikli Change’ist ja Kristjan Kangrost „Magus diil ostjale: Change müüs vanalinna korteri küsitust pea poole soodsamalt“. Käesoleva artikli eesmärgiks on tekitada kahtlust, et Change omandas investorite raha eest kinnisvara, mille müüs poole odavamalt oma lähisõpradele. Seda kõike väidetavalt allikate kinnitusel, kellest üheks on Marat Kasparov. See on aga ilmselge vale ning Äripäevale sai Change poolt avaldatud ka tõesed faktid. 

 

Kuigi Äripäev ei teinud oma 29.03.2023 artikli otseseid viiteid korteri ostuhinnale (mille kohta avaldas valeandmeid Marat Kasparov, kuid sellest juba allpool), siis antud korteri ostuhinnaks oli ligikaudu 300 000 eurot (mitte 400 000 eurot nagu väitis Äripäev) ning müügihinnaks kujunes hind, mis jäi suurusjärgu 250 000 euro juurde. Kahjuks ei ole jällegi võimalik avaldada täpseid summasid tulenevalt asjaolust, et teiseks pooleks on olnud kolmas isik. Change teenis küll teatud kahjumi antud tehingust, kuid see oli tingitud turuolukorra muutusest. 

 

Korteri müügikuulutus oli üleval ligikaudu aasta ning kogu müügiprotsessiga tegeles maakler. Samuti tellis Change enne müügitehingut kutseliselt hindajalt hindamisakti ning müügihind oli vastavuses hindamisaktis toodud turuhinnaga. Kristjan Kangro ja ostja väidetav sõprussuhe on skandaali eesmärgil teadlikult otsitud – müügiga tegeles maakler ning korter müüdi parima pakkumise teinud isikule. Fakt on see, et tegemist oli kapitaalset renoveerimist vajava muinsuskaitsealas asuva korteriga ning sellele ostja leidmine oli selle võrra keerulisem. Kui Facebook’is sõbraks olemine tähendab lähi sõprust, siis peaks mul ning paljudel teistel olema neid väga palju. 

 

30.03.2023 avaldas Äripäev oma esilehel artikli „Luubi all: krüptoidu Change’i investorid peaksid muretsema“, millele oli lisatud ka Äripäeva podcast, milles kõneisikud (sh Pille Ivask) kordasid eelnevalt avaldatud ebaõigeid faktiväiteid ning ebakohaseid hinnanguid, lisaks avaldati ka uusi ebakohaseid hinnanguid nii Change’i kui ka Kristjan Kangro suhtes. Seda olukorras, kus Pille Ivask oli üheselt teadlik korteriga seotud tegelikest asjaoludest, kuid siiski otsustas ta avaldada veelgi rängemaid süüdistusi, kahtlustusi ning sisendas Change’i investoritele, et Change’i ja Kristjan Kangro tegevus on tahtlikult investoreid kahjustav. Sellega on Äripäev ja Pille Ivask tekitanud teadlikult Change’le ja selle investoritele varalist kahju ning mulle ka mittevaralist kahju. 

 

Selliseid meetodeid kasutades käitub Äripäeva 2022. aasta ajakirjanikuks valitud Pille Ivask. 

 

Lisaks on läbivalt artiklites ja podcast’is välja toodud, et Change müüs korteri kuna vajas raha palkade maksmiseks. See on jällegi ebaõige faktiväide ja ei vasta tõele ning on kontekstist välja rebitud. Nimelt kui Change saatis oma esimesed vastused Pille Ivaski laialivalguvate teemade ringiga küsimustele, siis üheks küsimuseks oli, et kuidas Change kasutab kinnisvara müügist saadud vahendeid. Meie poolne vastus oli, et kinnisvara müügist saadud vahendeid kasutatakse Change’i igapäevases majandustegevuses ning sulgudes sai toodud „mh palkade maksmiseks“. Aga nagu juba kirjutatud, ei teadnud me artikli teemapüsitust ja meile ei antud võimalust artikliga ka tutvuda. Artiklis on see vastus aga keeratud võtmesse justkui oleks Change’l raskusi jooksvate kulude kandmisega, sh palkade maksmisega ja kinnisvara müük oli ajendatud sellest. Puhtalt kinnisvara müügi kohta artikli kirjutamine ei omaks mistahes uudisväärtust, sellega tegelevad ettevõtted oma tavapärase majandustegevuse käigus. Selline vastus ei sobitunud ajakirjaniku hüpoteesiga, mistõttu otsustas Pille Ivask uudisväärtuse tekitamiseks moonutada teadlikult fakte ja antud vastuseid eesmärgiga teha artikkel skandaalihõngulisemaks. 

 

Marat Kasparovi poolt Facebook’is avaldatud valeandmed 

 

29.03.2023 avaldas Marat Kasparov oma Facebook’i seinal postituse, milles väidab, et Change’i investorite rahaga osteti vanalinnas korter hinnaga 400 000 eurot ning mõni aasta hiljem müüdi see Kristjan Kangro lähedastele sõpradele alla turuhinna 200 000 euroga. Ei pea omama kristallkuuli mõistmaks, et Äripäeva ajakirjaniku Pille Ivaski artiklid on ajendatud just Marat Kasparovi poolt ja tema õhku visatud väidete pinnalt. Varasemalt on Marat Kasparov meid meedia ja ametiasutustega mitmel korral ka ähvardanud ja tundub, et on nüüd valinud enda väljundiks Äripäeva. 

 

Nagu juba ülal selgitatud, siis konkreetset vanalinna korterit ei ostetud 400 000 euro eest. Korter vajas kapitaalremonti ning ei olnud ilma suuremahuliste investeeringuteta kasutamiskõlbulik. Ostuhinnaks oli ligikaudu 300 000 eurot ning müügihind oli kooskõlas kutselise hindaja poolt saadud hindamisaktis toodud hinnaga, jäädes ligikaudu 250 000 euro juurde. Samuti puudub Kristjan Kangro ja ostja vahel „lähedane sõprussuhe“. Korteri müügiprotsessi teostas maakler. Change on auditeeritav ettevõte ja tehinguid selliselt nagu Marat Kasparov ja Pille Ivask soovivad neid näha ei ole võimalik teha. 

 

Mis on Marat Kasparovi motivatsioon? Saab vaid oletada, kuid pärast 2022. aasta sügisel ära jäänud tehingut on Marat Kasparov väljendanud oma nördimust – seda läbi isiklike kirjade Change juhtorganitele kui advokaadibüroo vahendusel. See on arusaadav ja aktsepteeritav ning oleme ka edastanud vastused küsimustele, mis on asjakohased. Samas ei saa olla aktsepteeritav see, kui avaldatakse teadlikult ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid hinnanguid (nii avalikkusele kui Change juhtorganitele) ja manipuleeritakse faktidega selliselt, et need kannaksid Marat Kasparovi isiklikke eesmärke. 

 

Mis teemasid võivad Äripäev või Marat Kasparov veel lauale tuua? 

 

Seoses 2022. aasta sügisel ära jäänud tehinguga, mille põhjusi oleme mh käsitlenud oma blogipostituses, ja krüptoturu langusega, langes oluliselt ka Change’i turuväärtus (võrreldes 2020. või 2021. aastaga). Turuolukord on olnud väga keeruline ning mitmed turuosalised on seetõttu lõpetanud pankrotis või nende väärtus on läbi teinud märkimisväärse languse. 

 

Pärast ära jäänud tehingut on Marat Kasparov nõudnud endale kompensatsiooni maksmist, et hüvitada talle tema osaluse väärtuse langus. Kuna me ei ole pidanud seda põhjendatuks, siis ei ole me seda ka teinud. Marat Kasparov on seepeale Change’i ja Kristjan Kangrot ähvardanud nii meedia kui mitmete ametiasutustega.  

 

Lisaks ebaõigetele faktiväidele ja ebakohastele hinnangutele seoses kinnisvaraga on Marat Kasparov mh Change juhtorganitele esitanud ebaõiged faktiväiteid ja ebakohaseid hinnanguid ka teistel teemadel. Seega, enne kui Äripäeva 2022. aasta ajakirjanikus valitud Pille Ivask või mõni tema kolleeg teeb järjekordse artikli, mis kubiseb ebaõigetest faktiväidetest ja ebakohastest hinnangutes, tundub mõistlik ka need süüdistused siin lahti selgitada. 

 

Mida on siis Marat Kasparov täiendavalt Change’i ja Kristjan Kangro kohta öelnud? 

 

Süüdistus: Change on kohelnud aktsionäre ebavõrdselt, lubades osadele aktsionäridele maksta kompensatsiooni tehingu jõustumisel (st tehing, mis 2022. aasta sügisel siiski ära jäi). 

 

Selgitus: Süüdistus ei vasta tõele ja selliste väidete esitamisega tekitatakse varalist ja mittevaralist kahju ning kahjustatakse seeläbi kõigi investorite huvisid. Change ei lubanud ühelegi aktsionärile maksta kompensatsiooni tehingu jõustumisel. Küll sõlmis Kristjan Kangro ettevõte, mille läbi Change osalust hoitakse, teatud investoritega (kes investeerisid kõrgema väärtuse pealt) lepingu, millega võttis kohustuse hüvitada neile teatud osa nende investeeringust tehingu jõustumisel. Seega ei olnud see seotud Change’i vaid Kristjan Kangro ettevõttega, mis oleks kandnud ka vastava kulu. 

 

Süüdistus: Change ostis Kristjan Kangro ettevõttelt 750 000 euro eest Indexa B.V. (tänane ärinimi „Change Securities B.V.“) 100% osaluse. 

 

Selgitus: Süüdistus ei vasta tõele ja selliste väidete esitamisega tekitatakse varalist ja mittevaralist kahju ning kahjustatakse seeläbi kõigi investorite huvisid. Change omandas Indexa B.V. (tänane ärinimi „Change Securities B.V.“) 100% osaluse 2022. aasta kevadel ning see omandati Change’i nõukogu liikmelt Roger Crook’lt. Tehing kiideti heaks Change osanike poolt läbi viidud hääletuse alusel ning tehingu täpsed detailid (mh hind) tehti teatavaks Change’i osanikele. Change’le kujunes osaluse soetushinnaks 350 000 eurot.  

 

Süüdistus: Kristjan Kangro ja/või mõni temaga seotud ettevõte soetas ajal või vahetult enne, mil kauplemine Change instrumentidega oli peatatud (st perioodil 27.05.2022 - 14.11.2022), väikeaktsionäridelt alla turuhinna Change aktsiaid. 

 

Selgitus: Süüdistus ei vasta tõele ja selliste väidete esitamisega tekitatakse varalist ja mittevaralist kahju ning kahjustatakse seeläbi kõigi investorite huvisid. Kristjan Kangro ja/või temaga seotud ettevõte ei teinud ajal või vahetult enne, mil kauplemine Change’i instrumentidega Funderbeam platvormil ja CNG tokenitega CG platvormil oli peatatud, ühtegi ostu ega müügitehingut mistahes Change instrumentidega (st Funderbeam’is kauplev osak, CNG või Change aktsia). 

bottom of page